Essay – competition                                                           back   to  main site

Living and working in Europe       2003 - 2004

Result Essay – competition

“Most wanted profession in a European future”

Back    

 The most desired profession in the future Europe tomorrow’s 

 

Ajakirjanik  

     Tuleviku peale pannakse alati suuri lootusi. See on kui meeltega ähmaselt tajutav kauge reaalsus, kus tõeks on osutunud kõik meie soovid ja ihaldused. Sama võib väita ka tuleviku-Euroopa kohta -  ta pole kunagi päris kätte jõudnud, kuid see-eest kohe-kohe saabumas. Kui keegi juhtub minult küsima niisuguse Euroopa ihaldatuima ameti kohta, ei suuda ma päris selgelt vastata, sest tuleviku-Euroopa on täpselt samasugune nagu täna. Ulmeromaanide nauditavad fantaasiad ei täitu veel nii pea. Euroopa on alati täis vastuolusid, tuues kaasa triumfe ja pettumusi ning moodustudes eelkõige selle elanikest. Ja kas on kerge nimetada hetke ihaldatuimat elukutset?

   On hommik. Tohutud inimmassid voolavad laiali eri suundadesse. Kõigil on kanda väike roll, ent ometi sooviksid paljud neist oma sõnul minna vastassuunas. Kõik ihaldavad midagi muud. Mõni soovib sellist ametit, mis tooks palju raha sisse. Teised otsivad loomingulisust, enda proovile panekut või hoopis midagi erinevat. Minu jaoks seostub ihaldatuim elukutse kindlasti hariduse või kultuuriga, kuid ära ei ütleks ka sellest tööst, mis peamiselt raha pakuks. 

   Mingisugune soovituima elukutse retsept peab siiski leiduma. Tänasel päeval ei soovi inimene kaua paigal püsida. Tahetakse reisida, avastada uusi paiku ja tegevusvaldkondasid. Nii pakungi ihaldatud elukutseks näiteks ajakirjaniku oma. Töö ajakirjanduses on pea ammendamatu, see nõuab pidevat liikumist, suhtlemist ja uurimist. Rahalisele küljele lisandub ka loovam pool. Just siin osutub vajalikuks sõnaosavuse demonstreerimine, objektiivne sündmuste kajastamine ja laskumine probleemide sügavusse, mis vastuse selginedes ilmselt rahulolu toob.

   Miks just ajakirjanduse esile toon, sellel on mitu põhjust. Mingis mõttes on ajakirjandus ühiskonna peegel, selle sõnavabaduse ja kvaliteedi järgi saab ühtteist öelda ka meie kohta. Eri riikide samad valdkonnad moodustavad keti, millest peaks moodustuma stabiilne Euroopa. Lisaks on aktuaalseks muutunud Euroopa noorte omavaheline suhtlemine, koostöö ning ühised projektid. Ka ajakirjanik peab aktiivselt suhtlema välismaailmaga ja tegema meeskonnatööd. Oma mõtteid seoses mingi teemaga avaldame väga tihti, laiema lugejaskonna omamine on veelgi suurepärasem.

   Siinkohal on kõigil õigus mulle vastu vaielda, sest igaühel on erinev arvamus, oma eesmärgid ja soovid. Esmapilgul ei tea ma nimetada kedagi, kes ütleks ära näiteks eduka panga juhi tööst, kui see juhtumisi kätte langeks. Samas ei tunne ma ka kedagi, kes selle ameti nimel kõvasti tööd teeks. Ihaldatud elukutse on nagu... sisalik. Temast tuleb vaikselt ja pikkamisi kinni haarata, muidu ehmub teine veel ära ning jätab meile vaid saba - tunde,  et midagi on justkui käeulatuses.

   Ihaldatud ja reaalne ametikoht jäävad tihti eraldatuks, vaid mõnel õnnestub neid ühendada. Tõeliselt vedanud on aga neil, kes oskavad tegelikkust ja kujutelma siduda - leida praeguses elukutses midagi ihaldusväärset, et siis edaspidi kõrgemale siirduda. Pigem on see eesmärk, mille poole liikuda ja seda kogu Euroopa ulatuses.

 

Andero Nimmer

 11. klass

   Turba Gümnaasium

 Back     TOP